Sunday, July 29, 2007

Laupäevane lõhe koduses köögis


Eile tekkis kalaisu, supermarketist midagi huvitavat ei leidnud ja ostime lõhet. Viimased korrad olen lõhet teinud ingveriga, mis minumeelest on taevas sõlmitud liit. Või, till, sidrunid ja petersell on lõhe kaisus ära tüüdanud ja teed teinud temperamentsematele seltsilistele. Siim tahtis kala juurde kartuleid, mina tahtsin salatit. Lõpuks otsustasime kartulipüree kasuks ja mina eksperimenteerisin kapsaga.

Olin just külas olles sirvinud "Cook with Jamie" raamatut, kus jäi silma retsept "Braised cabbage with bacon and peas". Herneid ja peekonit ma ei tahtnud, oli isu hoopis särtsaka idamaise maitse järgi, aga metoodika panin kõrva taha. (Enne rasvaga pannil pruuniks, siis vedelik peale ja pehmeks, ma ei teagi kuidas tõlgitakse eesti keelde sõna braise...)

Poole kokkamise pealt helistasid Rene ja Eve ja saabusid koos jäätise ja maasikatega õhtusöögile. Kogu tulemusega jäime kõik väga rahule. Pilt selle post-i juures pole küll sellest kalas, aga on ühest teisest hiljutisest kalast, mida me sama seltskonnaga nautisime. Parem vale pilt, kui üldse mitte (blogi ajastu uus vanasõna).

Lõhe ingveriga:
sobiva suurusega tükk lõhet
pisut ingverit (juurt, kooritud ja peeneks tükeldatud kujul); cayenne pipart, seesamiseemneid, soola, soovi korral mõnd magusapoolset hiina kastet.
Patsuta kala pealt ülalnimetatud maitseainetega, keera küpsetuspaberisse, kotti või fooliumisse ja lükka ca 175 kraadi juures ahju.

Idamaise maitsega kapsas:

Peeneteks ribadeks hakitud värske kapsas.Peeneks hakitud ingverijuurt, peeneks hakitud sibulat, 1 tähtaniis, 1 loorberileht, väike tükk tsillipipra kauna, 1 kanapuljongi kuubik, balsamico äädikat, sojakastet.

Kapsas, ingver ja sibul õliga pannile ja pruuniks. Samal ajal väikeses potis keeda kanapuljong, tähtaniisi, tsilli ja loorberilehega. Vala vedelik pannile kapsale peale ja lase ilma kaaneta keeda (nii et vesi kaoks ära ja kapsas läheks pehmeks). Lõpus lisa balsamico äädikat ja soovi korral sojat.

Juurde serveerisin kartulipüreed, millesse oli lisatud päikesekuivatatud tomati ja rohelise sibula tükke.

Burritod Varssavis




Mu sõber Matt elab praegu Varssavis ja minu hiljutise Pan-ide maa reisi ajal kutsus ta mind enda juurde õhtusöögile. Teadsin, et sealt on oodata midagi huvitavat, sest ta on, erinevalt keskmisest Ameerika Joest elanud Peruus, Aafrikas, nüüd Poolas jne. Ja talle meeldib süüa teha.
Matt oli otsustanud, et me teeme Mehhiko burritosid. From scratch! Ta oli valmistanud tortillade jaoks nisujahu taigna (maisijahu versiooni peetakse traditsioonilisemaks, ehkki Mehhikos on piirkondi, mis on maisi kasvatamiseks kõlbmatud ja sealt see nisujahu tortilla pärit ongi, seega täpselt sama traditsiooniline)ja mätsis minu saabudes juba esimesi tortillasid. Taigen on iseenesest lihtne - jahu, õli, sool, kuum vesi.

Igaüks sai mõned peopessa mahtuvad tainakuulikesed ja tortillaralli läks lahti. Pläts lamedaks, rulliga õhukeseks, noaga ümmarguseks, küpsetuspaberiga vaheliti riita ja panni ootama

Fajitased oli ta juba ette valmis teinud, pannil praetud kanafilee tükid, roheline paprika, sibul, suvekõrvits.

Guacamole tegime koos, see tuli taevalik. Avokaadosid on muidugi üldse keeruline ära rikkuda.

Guacamole:
2 suurt ja pehmet avokaadot, väike jupp tsillipipra kauna, 1 küüs küüslauku, 1 väikeseks hakitud tomat, 1 väike peeneks hakitud sibul, 2 laimi mahl, soola ja pipart.
Kooritud ja kondita avokaadod tükkidena kaussi, juurde sibul, küüslauk, tsilli, sool ja pipar. Hõõru kahvliga ühtlaseks, lisa laimimahl --> sega, lisa tomatitükid --> sega. Valmis.

Nüüd oli veel vaja salsat. Tegime Salsa cruda (toores salsa) versiooni, mis sisuliselt on tomatisalat.
Salsa cruda:
Paar peeneks hakitud tomatit, 1 laimi mahl, väike peeneks hakitud sibul, värsket koriandrit, soola ja pipart. Segad kõik läbi ja ongi valmis.

Tortillad praetakse kuival ja puhtal kuumal pannilt, mõlemalt poolt natuke aega, kuni nad muutuvad pruunitäpiliseks. Ja siis pole muud kui sööma.

Ma nii armastan sööke, mille tarbimisega kaasneb mingi rituaal, nii nagu sushi puhul on oluline, mida kuhu kasta ja mis järjekorras süüa, on ka burritode meisterdamine omamoodi mäng.

Samm 1: Tortilla taldrikule
Samm 2: Paar lusikatäit fajitast tortilla keskele
Samm 3: Fajitase peale riivitud juustu
Samm 4: Juustu peale pisut salsat
Samm 5: Salsa peale guacamolet (minu soovitus - pange PALJU)
Samm 6: Guacamole peale pisut maitserohelisega hapukoort või jogurtit.
Samm 7: Tortilla rulli.
Samm 8: Hoidke salvrätt ligi ja asuge sööma.

Enne seda arvasin alati, et Mehhiko söök ei ole "my thing". Nüüd mõtlesin ümber. Olen juba korra Eestis seda protseduuri korranud ka ja kõik toimib. Avokaadod on ilmselt mõistlik päev või paar varem valmis osta ja lubada neil riiulis pehmeks minna.

Portugal


Portugal on super puhkuseriik. Leidsime uue suurepärase sõbra veiniriiulisse. Casal Garcia nimelise vino verde. Portugallased toodavad nii valget kui punast vino verdet, mis sisuliselt on toores vein, ehk siis vein väikese mulliga. Kõnealune Casal Garcia on 10,5% alkoholisisaldusega taevalikult mahe suvine jook.

Aga tõelise elamuse tegi Portugalist siiski kala. Kala ja mereannid, mis on lihtsalt õli, meresoola, pipra ja paiguti küüslauguga grillitud ja on imemahlased, lõhnavad värske ookeani järgi ja iga suutäis ütleb selgelt "Paar tundi tagasi lõin ma alles ookeanis lupsu." Heaven. Restoranide ukse ees tahvlil on iga päev kirjas, mis on nende tänane "Catch of the day".

Erilisteks lemmikuteks said grillitud sardiinid (kuigi ma pean tõdema, et Lonely Planetit lugedes, ei jätnud lood sardiinidest mulle just eriti sügavat muljet, aga nüüd, tagasi Eestis oleme isegi mõelnud kodumaiste räimedega järgi proovida); grillitud mõõkkala ja muidugi hiidkrevetid. Kala serveeritakse võis veeretatud keedukartulite ja värske salatiga. Finger-licking good!

Algus

Üldjoontes olen suhteliselt blogivaenulik inimene. Kuna ma olen selles osas isegi avalikult sõna võtnud, on targem see kohe üles tunnistada.

Aga siin ma nüüd siis olen. Luban pühalikult, et hakkan kirjutama ainult söögist ja sellega seotud asjadest. Kuna see mõte tuli mul juba mõnda aega tagasi, siis tulevad mõned postid tagantjärgi. Sest patt oleks need hõrgud hetked sellest elektroonilisest mälust välja jätta. Seda enam, et isegi pildid on olemas.

Niisiis, saab siin olema minu kulinaarsete elamuste kataloog. Kui olen ise teinud, panen üles retsepti, kes tahab, saab katsetada ja enda maitse järgi täiustada(soovitused oodatud).