Tuesday, August 28, 2007

Potato - Patato


Siim tegi täna süüa.



Siim tegi täna süüa.



:)


Siimu tomati-kartulivorm:

Kooritud ja viilutatud kartuleid
viilutatud küpseid tomateid
hakitud küüslauk
viilutatu porru
viilutatud mugulsibul (väike)
hakitud suitsu-põdravorsti
hakitud basiilikut
ribadeks punast paprikat
riivitud Eesti juustu ("räigelt juustu", nagu Siim just mind parandas)

Kihiti ahjuvormi ja ahju.
Kokku tuli aromaatne ja mahlane, minumeelest oli põdravorst selle vormi jaoks täiesti crucial. Olen sillas.

Retk makrobiootilise köögi maile



Rakendasin pühapäeval taas oma miso pastat, selleks et teha vist kõige lihtsamat jaapanipärast rooga üldse. Miso suppi. Esmakordselt proovisin seda koos oma esimese sushiga, mis teadagi jättis mulle kustumatu elamuse. Nii on ka miso supp pikalt kuulunud minu maitsemälus lemmikute kategooriasse.
Miso supp on makrobiootilise dieedi üks osalisi, noh et oled terve nagu purikas ja elad saja aastaseks, nagu väikesed jaapanlased :)
Aga hiljuti lugesin ma, et jaapanlased ise asendavad hommikukohvi tihti miso supiga ja töökaaslased Londonis väitsid, et tegemist on geniaalse pohmarohuga (neil on misosupp saadaval pakisupina).
Niisiis, pühapäeval tegin ma miso suppi.

Miso supp:

3 spl heledat miso pastat
porrut viiludena
1 leht nori
tükeldatud maitsestamata tofut

Kuuma vette tükkidena nori ja porru, siis segada sisse miso pasta, segada kuni lahustub (ja vesi muutub uduseks / hallikaks). Siis lisada tükkidena tofu.
Selline mõnus 4 minuti projekt.

Ja maitses just nagu päris.

Siim oli mind muidugi juba ette hoiatanud, et tema miso suppi maitsema ei hakka, nii et seks puhuks tegin ka pasta bolgognese. Või noh, selle varasügisese ja kergelt aedviljarohkema venna.

Veggie Bolognese

5 suurt küpset tomatit
1 hakitd mugulsibul
1 hakitud küüslauguküüs
hakitud fenkolit
ribadeks lõigatud ja kooritud suvekõrvitsat
1 viilutatud punane paprika
300 g vasika hakkliha
värsket basiilikut ja tüümiani
punast tammist veini
mett

Tomatipastat ei pannudki, kogu kaste tuli päristomatitest. Maitse läks Bologneselikult kangemaks veinist, meest ja basiilikust-tüümianist.

Monday, August 20, 2007

Misokattega kala, kodune katsetus



Täna proovisin siis seda Nobu/Xiaoyu misokattega kala ise kodus teha. Rimi üllatas imetlusväärse valge kala valikuga ja kuna mind tabas otsustamisvõimetus ostsin nii turska kui koha (fileed).

Kastmeks segasin 50-50 tumedat ja heledat miso pastat, 2 tl mett ja ca 2 spl mirini.
Kala panin kahe küpsetuspaberi vahele ja ahju, esmalt nii ca 10 min ja siis ilma pealmise küpsetuspaberita veel 5 min.

Osade tükkide peale panin proovimise mõttes ka kooritud tomatit.

Ei tulnud päris nii hea kui Xiaoyu juures. Ilmselt peaks mett rohkem panema ja algusest peale lahtiselt küpsetama, et pealmine kaste rohkem karamelliseeruks.
Koha oli kusjuures parem kui tursk ja tomat sobis imehästi.

Mõnus light-dinner peale pikka nädalavahetust(siiski Siim jäi endale kindlaks, et tema eelistab punast kala).
Kindlasti katsetan sellega veel.

Kitsejuustu saiad Provence salatiga a`la Eve



Reedel käisime külas ja Eve oli teinud väga mõnusa õhtuse eine. Kitsejuustuga ahjusaiad Provence salatil. Idee ja näpunäited pärinevad kusjuures päris, elus prantslannalt :)

Saiad ja salat a´la Eve

Kahte sorti salatilehti
röstitud piiniaseemneid
kirsstomateid
kitsejuustuga röstitud saiad

salatikaste (läbivispeldatud):
tume ja hele oliiviõli
peeneks hakitud till
salati maitseaine (Santa Maria)
sidrunimahl
balsamico

Tulemus oli ilus, aromaatne ja suvine. Teate ju küll neid sööke, mille kohta ütleks hea meelega "kerge eine", kui ei teaks kui palju seal tegelikult kaloreid on.

Juurde pakuti imelist Rosed (Albet i Noya Pinot Noir Merlot Rosado Classic, ökovein), kus kohtusid pinot ja merlot ja mis jääkuubiku puudutusest muutus paksuks ja venivaks nagu kisell. Nam-Nam.

Ja ma püüdsin Evet veenda, et ta hakkaks kommentaaridesse veinisoovitusi jätma, eks siis nüüd näeb.

Ps. Pildi tegi Rene.

Saturday, August 18, 2007

Lõuna Londonis



Kolleegid kutsusid tavalisest pisut kenamale lõunale, kuna üks inimene on lahkumas. Käisime Trafalgar Square lähedal Internationals nimelises kohas.

Eelroaks sõin Taipäraseid kalakooke, mis olid head, aga ei midagi erakordset. Pearoaks seevastu, sain banaanilehes aurutatud meriahvenat kookosekastmes. See oli fantastiline.

Kala oli mõnusalt mahlane ja kaste oli suurepäraselt mitmekülgse maitsega. Tavaliselt on koosokepiimaga toidud sellised noh, kindlameelselt ühekülgse kookosepiima maitsega, aga selles kastmes oli rohkesti erinevaid maitseid ja tekstuure, midagi krõmpsuvat ja midagi pähklilaadset, midagi vürtsikat ja midagi mündist.

Tahaks proovida kunagi kodus järgi ahvida, aga kuna banaanilehtedega on Eestis pisut kitsas käes ja meriahvengi ei ole kalalettidel sage külaline (või on?), siis võib sellest üks kirjeldamatu käkk tulla :)
Aga ma luban, et kui proovin ja tulebki käkk, siis panen selle ka siia üles.

Misokattega kala



Sõbrad Xiaoyu ja Matthew elavad Londonis ja kuna neil on uus laps, siis käisin ööelu väisamise asemel nende juures õhtusöögil.
Xiaoyu oli valmistanud foodiede ja muidu snoobide lemmikrestoranist NOBU "laenatud" retsepti järgi turska.

Xiaoyu tursk miso kastmes

tursa või muu valge kala fileed
heledat miso pastat
tumedat miso pastat
fariinushkurt (sobib asendada meega)
mirin-i (riisivein/äädiaks)

serveeriti aurutatud aedubade ja aromaatse riisiga (kas fragrant rice sobib tõlkida aromaatseks riisiks?)

Hele-, ja tume miso pasta segatakse suhkru või mee ning miriniga, ning pannakse siis kalafileedele ca tunniks marineerima. Seejärel sama kasuka all ahju.

Mulle jättis sügava mulje, enne tagasi lendamist käisin Japan Centeris provianti varumas. Sain kõike, mis vaja ja veel mõningaid asju pealegi. Murakami fännina ei saanud jätta ostmata Udon nuudleid ja muidugi varusin ka natuke maitseaineid ja kastmeid. Loodan lähiajal katsetada.

Täiusliku pärastlõuna retsept



1 päikeseline pärastlõuna
1 suur terrass
rohkelt sushit
mitmed värskendavad spritzerid
head sõbrad

Nädal tagasi (olen vahepeal taas ringi rännanud ja ei ole saanud postitada) oli meil Oliveri rõdul suurepärane pärastlõuna. Tegime sushit, täidiseks sel korral lõhe, kur, avokaado, krabiliha, krevetid, Brie, paprika; jõime spritzereid (minu kindel lemmik on frizzante rosest, sidrunimaitselisest mulliveest, laimi ja melissiga) ja peesitasime päikese käes nagu tühjaksjoodud piimatassi veerele pikutama jäänud kassid.

MMmmmmõnus.

Kleebin siia step-by-step sushi tegemise juhendi (kui leidub veel neid, kes tahaks proovida aga ei ole mahti olnud) ühest artiklist, mille kirjutasin, äkki on abiks.

Sushi step-by-step:

Nelja inimese sushisööma­ajaks on vaja hankida (tasub otsida Tallinna ja Tartu Hyper Rimidest või Stockmannist):

1 sushiveeretamise matt
250 g pudru- või sushiriisi
sushi- või riisiäädikat
4 kuivatatud vetikalehte ehk nori
wasabipasta tuubis või wasabipulber
1 purk marineeritud ingverit
sojakastet

Erinevateks täidisteks:
150–200 g värsket lõhet
värsket kurki
paprikat
avokaadot
lumekrabi
kalamarja
krevette

(aga võib ka toorjuustu, brie juustu, sinihallitusjuustu jne)

Maki- ja nigiriretseptid

4 makit ja 4 nigirit

Riisitegu:

1. Peske riisi korduvalt, kuni loputusvesi on täiesti läbipaistev.
Kui on aega, jätke pestud riis vette seisma.
2. Pange potti võrdne kogus riisi ja vett. Laske riis kiiresti keema, seejärel keerake tuli väga väikseks ja laske riisil 15–20 minutit podiseda.
3. Võtke suur vaagen ja asetage riis ühtlase kihina selle põhjale ja servadele. Piserdage peale sushiäädikat.
4. Voltige riis kokku kausi keskele, segage ettevaatlikult ja laske
jahtuda. Lehvitage iga natukese aja tagant tuult peale.
Tuulutamise tulemusena saab riis ilus ja läikiv.

Makitegu:

1. Valmistage ette täidisematerjalid. Lõigake lõhe fileerimisnoaga
1 cm laiusteks ja paksusteks ning võimalikult pikkadeks ribadeks. Lõigake ribadeks ka kurk, avokaado, paprika ja krabi.
2. Võtke ette sushi rullimise matt, riisiga vaagen ja väike kausitäis vett. Pange nori matile, läikiv külg väljapoole. Katke norileht 0,5 cm riisikihiga, kastes sõrmi aeg-ajalt vette (aitab kleepumise vastu). 1–1,5 cm norilehe ülemisest osast jätke riisiga katmata.
3. Riisiga kaetud norilehe alumisele osale umbes 1 cm alumisest servast asetage endale meeldivad täidisevariandid.
4. Klassikalise California maki sarnase rulli saate, kombineerides lõhet, krabi ja avokaadot. Fusion-maki jaoks kasutage näiteks toorjuustu (või majoneesi või sinihallitusjuustu-hapukoorekreemi) kurki ja paprikat. Võite teha ka ühekordseid rulle, selleks lõigake norileht laiuti pooleks ja pange täidiseks ainult kala või kurki.
5. Kui täidised peal, kastke näpp vette ja tehke norilehe ülemine, riisita serv õrnalt märjaks. See aitab rullilõpul ilusti kokku liimuda.
Võtke sushimati servast kinni ja keerake selle abil nori korralikult surudes rulli. Asetage rull kõrvale kleepumiskohaga allapoole.

Nigiritegu:

1. Nigiride jaoks lõigake osa lõhet 0,5 cm paksusteks 3x5 cm tükkideks.
2. Suruge peopesade vahel valmis lapik ovaalne riisipall. Määrige näpuga riisipallile pisut wasabit ja katke lapiku kalatüki või suure lahtilõigatud krevetiga.

Ja lõpuks...

Kui kõik nigirid ja makid on valmis, võtke suur terav nuga. Lõigake rull kõigepealt pooleks ning seejärel mõlemad pooled neljaks tükiks.
Enne iga lõikamist kastke nuga märjaks, see takistab riisil kokku kleepumast ja suupistetel nässu minemast.
Üks tükk peab olema ühe ampsu suurune.

Riisiäädikast saab ise valmistada sushiäädika: võtke 5,5 sl riisiäädikat, lisage 2 sl suhkrut ja 1,5 tl soola ning kuumutage, kuni terad on äädikas lahustunud.

Wasabipulbrit veega segades saadakse pasta, mis on äkilisem kui tuubiwasabi.

Originaalartikkel on siin.

Friday, August 10, 2007

Vöödiline 2


"Vöödiline 2" on siis, nagu öeldud, edasiarendus Evelini vanaema küpsisetordist. Käisin Eveliniga meie iga-trimestrisel sushisöömingul ja ta jagas minuga oma kolleegide-meelitamise retsepti. Tema versioon oli siis hapukoor, halvaa, hapud marjad ja kakaomaitselised teeküpsised. Mina tõstsin tordi klaasi ja nikerdasin pisut koostisosadega.

Vöödiline 2

Digestive küpsiseid (purustada)
Vaarikaid
Hapukoort
Maitsestamata jogurtit
Halvaad
Musta röstitud leiba (purustatada)

Hapukoore ja maitsestamata jogurti segasin kokku ja lisaks siis halvaa. Esimese kihina röstleiva pudi, siis halvaa-hapukoor, küpsised, vaarikad, halvaa-hapukoor jne. Kihiti pokaalidesse ja mõneks tunniks külma.

Mmmmm ... kummardus Evelinile ja tema vanaemale :)

Vöödiline 1



Eilse kokkamise tulemusena tekkis kaks täiesti vöödilist rooga. Vöödiline 1 oli sisuliselt aedviljade shortstack , lihtne aga mõnusalt suvine õhtueine ja Vöödiline 2 oli edasiarendus Evelini vanaema küpsisetordist.

Vöödiline 1 ehk aedviljad riidas

Baklazaan
Roheline paprika
Suur tomat
Suur värske kartul
fenkoli
hapukoor
wasabi

Kõik aedviljad olid mul taas 100% ökod ja ema kasvatatud. Ma olen kindel, et pool maitsest tuleb just sellest. Lõikasin kõik aedviljad viiludeks (kartuli õhukesteks, kõik ülejäänud paksudeks) ja ladusin teineteise peale fooliumile. Hapukoore segasin wasabi ja soolaga. Kõigepealt hapukoorega määritud baklazaan, siis kartulit, siis paprika, siis tomat, mille peale ribadena fenkoli, siis jälle kartul, jälle paprika jälle tomat ja siis taas hapukoorega määritud baklazaan. Foolium kinni ja ca 20ks minutiks eelkuumutatud ahju.
Serveerisin leiva ja fooliumisse nõrgunud kastmega, aga näljasemateks puhkudeks on see kindlasti ka adekvaatne lihakõrvane.

Suu matsub, jalg tatsub, vitamiin tuleb vuhinal ja kaalujälgijatele peaks ka meeldima :)
Pildid on "enne" ja "pärast".

Monday, August 6, 2007

Salat brokkoli ainetel



Täna sain hakkama jalgratta leiutamisega (mida ilmselt enamik "ise" leiutatud retsepte on), aga mis sellest, meel on ikka hea :)

Mul oli brokkolit (ema kasvatatud ökotoode) ja samas tekkis isu peedi järgi (üsna kummaline, tõdege). Nii ma siis nuputasin, kuidas neid kokku tuua. Otsustasin värske salati kasuks, ainuke kuumutatud osa sellest oligi brokkoli.

Salat brokkoli ja peediga

Brokkoli
Värske peet (samuti öko, muide)
Rooma salat
Parmesan
Balsamico
Oliiviõli
Shalottsibul

Piserdasin toorest brokkolit balsamico, oliiviõli, soola, pipra, hiina magus-hapu tsillikastmega ja lasin mõnda aega sellise segus seista.
Siis panin brokkoli märjaks tehtud ja korraks kokku nätsutatud küpsetusüaberi sisse ja "peaaegu pehmenemiseni" ahju.
Ladusin taldrikule rebitud Rooma salati lehti, siis toore värske peedi laaste, siis keskele äsja ahjust tulnud brokkoli ja siis Parmesani laaste. Peale meresoola ja värskelt jahvatatud pipart ja kel tahtmist (mina olen patoloogiline sibulafänn), siis mõned killud sibulat.

Tuli:
a. ilus
b. tervislik
c. selgus, et peet ja brokkoli sobivad kokku

Hiljem hakkasin mõtlema, et oleks võinud täiendada peotäie granaatõuna seemnete või seedermänni seemnetega.

Nakládaný hermelín


Niisiis, nagu lubatud. Nakládaný hermelín-i (nah-klaa-da-ni her-me-lin) retsept a´la Monika Klimentova Prahast. Kuna ta oli nii rõõmsameelselt selle kirja pannud, siis ma tõlkima ei hakanud.

Nakládaný hermelín

Hermelin (or camembert type of cheese, however the Hemrelin is the best obviously :),
consider 1 per 1 person in Czech style)
A small cup of crushed chilly paprika
Garlic
Onion (shallot, red onion – definitely tastes better when pickled)
Barbecue spices
Provencal herbs
Oil (olive oil or possible to mix olive with sunflower 1:1)
Salt
Glass pot

Slice or cut the cheese horizontally and scoop out the cheese’s core carefully.
Mix this stuff with two teaspoons of chilly, pressed garlic (1 clove), pinch of salt and barbecue spices.
Mix it properly and stuff both Hermelin’s halves with the substance again.
After that put the half together and start to place them into a pot. The pot should be filled with oil and Provencal herbs, but you can easily do it after all the cheese is having fun inside.
Don’t forget to put one slice of onion between every two cheesy guys. And now, one bad news…you should wait 2-3 days before you actually eat them.
But it is worth it!!! It is not easy to say where you should keep the pot…someone says in the fridge, I would say some cold place, not fridge necessarily. However, I found the info that to leave in a room temperature is also recommended.

SERVE WITH BREAD, BABY!

There is one alternative recipe and the more common one, I guess. Instead of taking the inside cheese away and mixing it with chilly and garlic, you could actually just half the cheese and spread each half (from the inside) with garlic, chilli, salt and spices. The next steps are the same as in the previous receipt.

Well my dear, I think this is all of the secret!!!

Saturday, August 4, 2007

Juust igas asendis a´la Praha


Enamiku eelmisest nädalast veetsin Prahas ja tulin tagasi kindla teadmisega, et tervislikult ja taljesõbralikult seal toituda ei saa. Minu jaoks lõppes üsna mitu õhtut üleinimliku juustukogusega.
Esimesel õhtul soovitati mul tungivalt tellida Smazný sýr e. praetud juust. Olen seda korra varem söönud, kui tegemist oli paneeritud Edamiga, sel korral oli aga paneeritud Hermelin (Tsehhide versioon Camambertist). Iseenesest mõistetavalt väga maitsev, aga ma tahaks näha, kes terve selle portsu ära süüa jõuab.
Teisel õhtul kutsusid kolleegid mind pubisse, kus pakutakse "Best pickled cheese in Prague", mis tundus esialgu suhteliselt murettegev. Eelmine kord kui Prahas käisin pakkusid kohalikud sõbrad mulle entusiastlikult traditsioonilist õllekõrvast, milleks on Utopenec (pickled sausage), mis osutuks paksuks kahkjaks äädikas marineeritud sardelliks ja oli küll kustumatu elamus, aga mitte positiivses mõttes.
Minu halvad eelaimdused osutusid aga täiesti alusetuks, sest selgus, et Nakladeny Hermelin (e. seesama pickled cheese) on hoopis imemaitsev ürtide, maitseainete ja õliga mõned päevad purgis veetnud Camambert` laadne juust, mida Cafe Depot ise kohapeal valmistab. Eestis levinud õllesnäkkidega on seda hõrku rooga isegi piinlik kõrvutada.
Esmaspäeval loodan siia üles laadida nii Smazny syr kui ka Nakladeny Hermelin`i retseptid, sest Praha kolleeg lubas neid minuga lahkelt jagada.
Niisiis elagu juust!