Tuesday, September 25, 2007

Uued supisuunad / Another day - another soup



Algidee selleks supiks sain ühest toidublogist mida lugesin (kahjuks ei mäleta enam millisest). Ja tõuke, et just nüüd seda proovida sain asjaolust, et ema oli eelmisel korral nii heldes koguses pirne kaasa pannud (ma kahtlustan, et umbes 5 kg), et niisama neid süüa enam isu ei olnud.

This is a new soup I`ve never done before, the baseline idea came from one of the foodblogs I read (unfortunately I can`t remeber which one). And the reason for trying this out now, has everything to do with my mom and the fact that the last time we visited, she gave us so many pears that I just couldn`t eat the raw anymore.

Kreemjas pirni-juustusupp / Creamy pear and cheese soup

3 keskmist püree jaoks sobivat kartulit / 3 medium potatoes (good for mashes)
1 keskmine suvekõrvits / 1 medium squash
3 keskmist pirni / 3 medium pears
juustu (lehmapiima ja väga vana (kõva, kollane ja rasvane), näiteks sobib Old Amsterdam / some old cow-milk cheese (Old Amsterdam or anything like that)
pisut piima / some milk
võid / butter
valget veini / white wine
soola ja pipart / salt and pepper
vett (soovi korral kanapuljongit) / water (or chicken broth)

Koori ja haki kartulid, pirnid ja suvekõrvits. Prae õrnalt võiga pannil ja pane siis potti. Lisa vesi ja sool. Keeda kuni aedviljad on pehmed. Lisa piim ja juust. Sega sageli, kuni juust on supi sisse ära sulanud. Lisa vein. Püreesta satsidena blenderis kuni on ühtlane ja kreemjas.

Chop peeled potatoes, pears and squash. Sautee with butter in a pan. Transfer to a pot, add water (or chicken broth) and salt. Boil until the vegetables and pears are soft. Add milk and cheese and keep mixing often until the cheese has melted. Add wine. Blend in batches until all of the soup is nice an creamy.

Mulle väga maitses, uskumatult aromaatne ja kerge ja samas hea võise lõhnaga. Sõin seda niisama ja teisel päeval lisasin pisut maisi ja mõned oliivid. Töötas mõlemat pidi.

I liked it a lot and will definitely try it again. It was so smooth, light and had a nice fruity but buttery aroma. I ate it plain one day and then added some corn and olives the next day. Works both ways.

Waiter, there`s something in my ... savoury preserve




This is the first time I think of participating in any kind of collective foodblogging activity, so I´m doing this post entirely in English (the recipe will be in Estonian as well).
I hope my preserve is in line with the RULES (yes, they have rules).

So here goes - Waiter, there`s something in my ... pickled cucumber salad

(a´la Siims Mom)

super-thinly sliced and peeled cucumbers (10 - 15 small ones) / õhukeste viiludena kooritud kurkichopped fresh dill / hakitud tilli
chopped red bell pepper (half of a big one)/ hakitud punast paprikat
4 pressed garlic cloves / 4 pressitud küüslauguküünt
1 big onion chopped and 1 medium onion sliced / 1 suur hakitud sibul ja 1 viilutatud keskmine sibul 1 tsp of brown sugar / 1 tl. pruuni suhkurt
1 tsp of horse-radish / 1 tl. mädarõigast
1 tsp of strong mustard / 1 tl. kanget sinepit
2 tsp of sea-salt / 2 tl. meresoola

Mix the pressed garlic, mustard, horse-radish, sugar and salt. Then add the mixture to cucumbers, bellpeppers and dill. Toss. Cover and keep in the fridge for 24 hrs. After that put in jam-jars with the juices that came out. Keep in the fridge.
It`s a nice and summery alternative to pickles (and a slightly healthier one as well, especially for those who can`t eat vinegar) and works well as a side dish to meat or fish or just something to nibble on with a sandwich. It will not stay for as long as the vinegary preserves however (if kept in the fridge it will be fine for 1 - 2 months).

Makes enough for 2 appr. 500 - 700 gr jars.

Tüüpiline Eesti praad / A typical Estonian meal


Pühapäeval tabas meid taas lihahimu ja kuna mina olin sous-vide-tamiseks liiga väsinud ja Siim tahtis anyways siga, tegime sellist tüüpilist Eesti praadi.

We were craving meat again on Sunday, but I was too tired for sous-vide and Siim wanted pork anyways, so we made a very typical Estonian meat-dish.

Tüüpiline ahjuliha / A typical oven-pork

kaelakarbonaadi / pork chop (neck)
küüslauku / garlic
värskelt purustatud soola ja pipart / freshly ground salt and pepper
ribadena porgandit ja punast paprikat / carrots and red bell peppers in sticks
tüümiani / thyme

Topi küüslaugutükke kõikjale lihatüki sisse. Patsuta soola ja pipra ning tüümianiga ja pane ahjukotti aedviljade vahele (osad alla, osad peale). Arvesta ca 1 h ahjus 1 kg liha kohta. Serveeri ahjukartulite ja ahjuaedviljadega. Lihast ja aedviljadest eraldunud vedelik teeb mõistagi imehea kastme.

Stick some garlic into the meat (evenly) and pat the meat with salt, pepper and thyme. Put it into a baking bag in between of he vegetable sticks. Keep the meat in the oven for at least an hour (1 kg - 1 hr).
Serve with baked potatoes and oven-veggies. The juices from the meat and veggies make an excellent sauce.

Jahehooaeg on alanud, esimene verivorst serveeritud / The cold season is here, we´ve served our first black pudding


Me oleme Siimuga mõlemad suured verivorstifännid, tänapäeval, kus verivorste leiab supermarketist pea kogu aasta läbi oleme me verivorstihooaega igal aastal aina varem ja varem alustanud. Sel aastal tegi Siim meie esimesed verivorstid lausa 21. Septembril.

Ahjukartulid istusid ahjus üle tunni ja olid imepehmed ja pealt kuldpruunid. Iga endast lugupidav verivorst tuleb käsikäes peekoniga (kolesteroolipeegel kiljub ahastustest). Siim muidugi väidab, et kohustuslik on pohlamoos, mina eelistan marineeritud kurki (ketserlik väide, ma tean). Niimoodi süües tundub jahedate ilmade üleelamine täiesti võimalik :)


Black pudding sausages are a typical Christmas dish in Estonia. They´re made of blood, barley, pig-fat and tucked into a natural pig-incestine skin. Sounds gross to pretty much anyone besides Estonians, Polish and maybe Germans. To think of it, Scots have their Haggis, so they really shouldn´t mind either.
It used to be that they were only sold in December, but now you can buy them all year around. Which is obviously good news for all fans, like me and Siim. We seem to be starting the black pudding season earlier and earlier each year. This time it was September 24.
The classical way of serving black pudding sausages is with sauerkraut, pork, baked potatoes and cowberry sauce (which I don`t really like, I prefer pickles). For the demise of our health we lately always serve it with bacon. Yum. Now this is the food you can survive our weather on.

Sunday, September 23, 2007

Midagi juustumonsteritele / Something for the Cheese-Monsters


Mari kulinaarsed seiklused Nizzas jätkuvad. Nad käisid seltskonnaga raclette` söömas. Tundub nagu iga juustusööja unistus.

My sister is still in Nice and her culinary adventures continue. She and her friends went to try raclette in one of the restaurants.

Raclette eine / Raclette meal
200 - 250 g raclette juustu inimese kohta / 200 - 250 g. raclette cheese per person

Raclette tegemiseks on vaja spetsiaalset masinat, mis soojendab juustu, kuigi mulle tundub, et peaks saama hakkama ka grilli peal või lõkke kohal soojendades.

You need a special machine to heat the raclette cheese, but I thik it should be doable in front of a fire or above a grill as well.

- väikeseid kõvasid keedetud kartuleid / small firm boiled
- potatoes
marineeritud kurke ja sibulaid / pickled gherkins and onions
- prosicuttot, Parma sinki, kuivatatud lihasid / a selection of dried meats, Prosicutto, Parma
- soovi korral viilutatud tomatit, paprikat, sibulat ja seeni / (optional) sliced peppers, tomato, onion, mushrooms

Einestamine on mõnus ajaviide, umbes nagu fondüe, kus igaüks toimetab oma juustutükiga ja juustu sulamise ajal mugib sinki ja marineeritud kurke vahele. Tundub nagu ideaalne sügisene meelelahutus.

Each diner takes a slice of cheese and pops it into his/her individual cheese tray, tops it with a slice of tomato or other vegetable if he/she so desires and slides it under the grill. This is a good time to eat a few slices of ham and some gherkins. When the cheese is bubbling convincingly and going brown around the edges, remove the tray from under the grill, scrape the contents with a small wooden spatula on top of the potato which you have just placed on your plate, sprinkle with pepper and paprika, and eat.

Rännumehe hüva kõhutäis / A business trip full of good eats



Eelmise nädala veetsin Varssavis ja Stockholmis. Apla vatsa rõõmuks ja pirtsaka talje pettumuseks sain igal õhtul väga hästi süüa. Siin on mõned tipphetked.

Last week I travelled on the line of Warsaw - Stockholm. To the great joy of my gluttonous appetite and the great disappointment of my figure, all of the dinners were fantastic. Here are the highlights.

Passé Partout, Warsaw, Saska Kepa district
Ul. Zwyiciezcow 21

Saska Kepa on Varssavi nõundanimetatud kunstipärane piirkond. Kirjanikud ja muud kultuuritegelased tavatsevad seal elada. Passé Partout on õdus ja väikesepoolne kohake, mis pakub peamiselt Prantsuse sööke.

Mina alustasin koore- ja tüümianikastmes hiidkrevettidest, pearoaks sõin värske spinati, parmesani ja piiniaseemnetega salati, mis oli maitsestatud ülihea balsamico / granaatõuna kastmega ja lõpetasin kogu mängu alatult rammusa Creme Bruleega.

Kodus katsetan: Värske spinat salatina.

Saska Kepa is a kind of an artsy district in Warsaw and Passe Partout a cozy small restaurant that offers food more on the French side.

I started with prawns in cream and thyme sauce, for the main course I had a fresh spinach salad with Parmesan cheese and pine-nuts in a succulent Balsamico-pomegranate sauce. I finished it all of with a sinfully heavy-tasting Creme Brulee


tips I took back home: Fresh spinach is a great salad base.

Porto Praga, Warsaw, Praga district
Ul. Stefana Okrzei 23

Praga on selline linnaosa Varssavis, mille puhul võib ehk paralleele tuua Tallinna Kalamajaga. Kesklinnale lähedal, samas vahepeal kergelt getostunud ja nüüd taasavastatav. Praga on kohe üle silla Varssavi kesklinnast ja jäi napilt sõjas pommitamisest puutumata. Seetõttu on seal ka palju vanu kivist majalahmakaid, mis on kohati veel lagunemas aga kohati muundumas trendikateks kortermajadeks, restoranideks ja klubideks.
Porto Praga on uus restoran, mis ise nimetab ennast "Global Food and Connoisseur Bar-iks". Porto Praga asub vist vanas tehasehoones ja on siseinterjöörilt avar, kõrgete lagede ja samas mugava mööbliga. Menüü on inimsõbralikult üles ehitatud, road on üles rivistatud küll käikude kaupa, kuid kohe on näha, millise köögiga on tegemist.

Mina alustasin Porto Praga hiidkrevettidest (meenutasid Portugali vaskpannis pakutud krevette, mis toodi lauda särisevas õlis (pluss rohkelt küüslauku ja tsillit), mille retsept pärines väidetavalt USA-st. Pearoaks sõin udon nuudlite, vesikasvude, nori, kana, soja- ja mirinikastmega Jaapanist pärineva salati.

Praga is the district in Warsaw that was untouched by the bombings of the War and therefore still has many big old stone houses standing. At the same time it has been a slightly ghettoesque naighbourhood for a while and now it is being rediscovered and renovated. Young and successful are moving there more and more (as it is really close to the city-center) and they keep opening new clubs, bars, cafes and movie theatres.
I was taken to a new restaurant called Porto Praga (and although porto is not the polish word for a port, there is a probable link there as the riverport is quite near). It is big, roomy and has very comfortable furniture. The menu is of just the right size and you can quickly see what cuizine the food has come from. They call themselves a global food and connoisseur bar.


I started with some tiger prawns, that were made in an American way (but reminded me of the Portugese prawns served in a copper bowl in sizzling olive oil with a lot of garlic and chilly). I followed this up with a Japanese salad - udon noodles, nori, chicken, etc in a soy and mirin sauce. I definitely recommend this as a place for a good night out.

Stockholm, Fjäderholmerna saar
Sinna sõitsime paat-taksodega saatkonnapiirkonnas asuvast väikesest sadamast. Sõit võttis umbes 20 minutit. Saareke ise on imearmas Astred Lingrenlik klishee. Väike saareke, kus on mõned pruunikaspunased valgete aknaraamidega majad. Niipalju kui mina aru sain on seal ainult üks restoran (ja siis vist üks muuseum) ja see teenendabki peamiselt business-gruppe. Sellest hoolimata oli meie jaoks valitud menüüd hõrk ja ei tundunud kuidagi masstoodangu või sööklasabana.

Eelroaks pakuti kammkarpi, pisukese kalamarjaga, mis valati üle päikesekuivatatud tomati gaspachoga. Pearoaks imetabast veise sisefilee steiki (konkureeris täielikult meie sous-vide steigiga) ja magustoiduks põldmarja mousse, mida ma süüa ei jõudnud. Väga, väga muljetavaldav. Nagu ka nende poolt pakutud majaveinid.

Kodus katsetan: Päikesekuivatatud tomati gazpacho (palju parem kui tavaliste tomatitega!)

Fjäderholmerna is one of the islands in the Stockholm Archipelago and it takes about 20 minutes on a boat-taxi to get there. The island is small and I don`t think there is much there besides the restaurant and I think a museum. Still it is hart-warmingly cute, especially to anyone who`s ever read an Astrid Lingren story.

Although the restaurant was quite big and seemed to cater mainly to business-groups, the food was fantastic and didn`t feel rushed or staple at all.
We had scallops and caviar in sun dried tomato gazpacho, for the main course a mouth-watering steak (completely up to the competition with the sous-vide stake mentioned before in this blog) and for a dessert some wild-berry mousse (by that time I was too stuffed to eat, unfortunately)
'

tips I took back home: sun-dried tomatoes make a much better gazpacho than the regular ones.


Ja viimaks, Bon Vivant, Silja Serenade-l
Silja Serenade on vist suurim Stockholm-Helsinki liinil käiv laev, aga sellegipoolest laev (ja mulle ei meeldi laevad), seega ma olustikukirjeldustesse ei lasku. Küll aga jättis mulle ootamatult sügava mulje Bon Vivantis pakutud veinide ja toitude kvaliteet.

Eelroaks sõin röstitud languste ja meritigusid, mis serveeriti pastinaagi ja porgandiribadel, mis olid sauteeritud võis aniisi ning fenkoliga. Pearoaks oli kammkarp ja monkfish (ma ei teagi, kuidas teda eesti keelde tõlkida). Täiesti suurepärane elamus. Juurde jõime Mouton Cadet Blanc-i

Kodus katsetan: Aniisises võikastmes tehtud riba-aedvilju kalatoitude kõrvalroana. Nam.

Bon Vivant is a fine-dining restauran on Silja Serenade, a ferry-boat that goes between Stockholm and Helsinki. Although I really don`t like boats, I take my hat off to the quality of food served.

I had whelk and langoustines on a fencoli and carrot salad that was sauteed in a butter and anise sauce. For the main course - grilled monkfish and scallops. And we washed it all down with wonderful Mouton Cadet Blanc.

Tips I took back home: The strips of veggies sauteed in a buttery-anise sauce make a wonderful side dish for seafood and fish.


Kuna mu telefon teeb üllatavalt halbu pilte, siis pildid on Amsterdami söögiturult :)
As the pics my phone takes are unbelievably crappy, the photos I used for this post are from a food-market in Amsterdam.

Thursday, September 13, 2007

A spoon does not know the taste of soup, nor a learned fool the taste of wisdom.


See blogi on hea viis oma toitumusharjumuste üle järje pidamiseks. Üldjoontes. Välja arvatud see, et ma teen tegelikult väga palju suppe. Aga need ei ole kordagi veel siia jõudnud. Võibolla sellepärast, et neist on raske pilte teha. Või sellepärast, et nende tegemiseks ei kulu enamasti kuigi palju aega ja energiat. Või siis sellepärast, et mingi roog peab ju augutäiteks ka jääma.

Igaljuhul selle diibi Waleslaste vanasõnaga alustan ma oma esimest supisissekannet. Kusjuures supist, mida ma pole kunagi varem teinud ja mille ma leiutasin üsna juhuslikult.

So I have now reached the point where it is time to post something on soups. They have been left out of this blog, quite unfairly, for much too long. I make a lot of soups, at least one every week. But so far, not a peep of them in here. Probably because it is not that easy to take a good picture of a soup. So, trying to redeem myself to one of our staple meals, I`m starting this post with this overly deep and slightly pretentious Welsh proverb and a completely random soup I invented this week.

Niisiis, Intuitiivne Sügisene Supp

kruupe (leotada vees)
spinatit
võid
küüslauku
ingverit
cayenne pipart ja paprikapulbrit
tomatipastat
suvekõrvitsat
veisesinki
mugulsibulat
supisegu (kuivatatud porgand ja porru vms)

Vees leotatud kruubid soolaga keema, lisada supisegu ja ingver. Siis viilutatud mugulsibul (rõngastena) ja ribadeks lõigatud suvekõrvits. Spinat kuumutada pannil läbi või ja küüslauguga (et ei oleks mõru) ja lisada supile. Sink samuti pruunistada. Viimaks lisada tomatipasta, cayenne pipar ja paprikapulber. Serveeri parmesanilaastudega.

Ääremärkus neile, kellel on kruupidega seoses traagilised mälestused lasteaiast või koolisööklast:
- tegelikult on need head
- nad on väga kasulikud. Ameeriklastele öeldakse nende kohta nii: "In addition to being a hearty soup staple, barley is a cholesterol-lowering grain high in fiber and niacin. Barley also produces butyric acid, a fatty acid that fights colon cancer."

Therefore, The Random Autumnal Soup
barley (soak in water first)
spinach
butter
garlic (chopped)
ginger (chopped)
cayenne pepper and paprica powder
tomato paste
squash
beef ham
sliced onion
dried soup mix(usually carrots and leek)

Bring barley to a boil in a salted water, add the dried soup mix and ginger. Add the onion rings and sliced squash. Heat the spinach ona pan with butter and garlic (let the water from the spinache vaporize before adding the butter and garlic, this way it will not be bitter) and add to the soup. Brown ham. Finaly add the tomato paste, cayenne pepper and paprica powder. Serve with some shavings of parmesan.


And, to people who think that barley is horse-food, the internet says that "in addition to being a hearty soup staple, barley is a cholesterol-lowering grain high in fiber and niacin. Barley also produces butyric acid, a fatty acid that fights colon cancer". And you know how these things are, once the internet says it, it must be true :D

Su-su-su-sushi Sunday


Pühapäevast on saanud sushipäev. Olen viimasel ajal mõelnud, millal see juhtus, kui Siim - kes algset väitis, et ta üldiselt sushit ei söö - hakkas keskmiselt korra kahe nädala tagant umbes neljapäeva paiku rääkima, et "nädalavahetusel võiks sushit teha". Ma kahtlustan, et see pärineb umbes samast ajast, kui ma avaldasin saladuse, et moekas "fusion" sushi on mõnikord toorjuustuga ka.
Juustuga teate, võib nii mõndagi maha müüa :D

Kuna juhendid on eelmises sushi-postis olemas, siis neid siinkohal ei tule.

So Sunday has become and official sushi day for us. And we´re getting more and more bold in experimenting with the ingredients. Siim is a big fan of fusion sushi. Mainly because it often comes with (cream) cheese. Cheese, I have discovered, opens many doors :D

I have a previous sushi post in this blog, but its in estonian, but there are so many sushi step-by-steps in english online, that I`m not going to go into this. There is some tips here.

Saturday, September 8, 2007

Rõõmsa karnivoori laul / The Song of a Cheerful Carnivore





Eile tegin Pahtu nipi järgi (13. juuli post) liha, juurde ahjuaedvilju ja veinikastet. Steik tuli nii mahlane ja hõrk, et iga ampsuga tundus aina võimatum kunagi üldse veel midagi muud peale liha süüa. Sellele kulunud aeg oli igati õigustatud. Sisemise karnivoori näol on õnnis naeratus.

Yesterday I made the best steak of my life so far. Honestly. The methodology (sous vide) is described here (under July 13. post) (unfortunately in estonian, but some of his links are in english).

Suussulav steik ahjuaedviljadega / Mouthwatering steak with baked veggies

Liha / Meat:
vaakumisse pakitud veise sisefileed (mina võtsin seda Rakvere rõõmsate veiste oma) / beef tenderloin (in air-tight plastic)
soola ja pipart / salt and pepper

Aedviljad / Veggies:
sektoriteks lõigatud kartuleid / sectored potatoes
poolitatud porgandeid / halved carrots
sektoriteks lõigatud sibulaid / sectored onions
2 -3 küüslauguküünt (koorimata) / 2 - 3 garlic cloves (unpeeled)
fenkolit / fencoli
sektoriteks lõigatud punast paprikat / sectored red bell pepper
oliiviõli / olive oil
värsket oreganot / fresh oregano
pruuni suhkurt / brown sugar
balsamico

Kaste / Sauce:
punast veini / red wine
rosmariini / rosemary
mett / honey
sinepiseemneid / mustard seeds
2 tl jahu / 2 tsp flour
Worchesteri kastet / Worchester sauce
creme fraiche v. hapukoort / creme fraiche or sour cream

Hoidsin liha ca 45 min 60 - 65 kraadises vees. Seejärel lõikasin selle kaheks tükiks (et oleks lihtsam pruunistada), raputasin peale soola ja pipart ja pruunistasin igast küljest kiiresti pannil. Enne söömist lasin lihal 10 - 15 min. kinnikaetult puhata.

Aedviljade maitsestamiseks segasin oliiviõli, balsamico, oregano, suhkru ja soola. Veeretasin kõik aedviljatükid ükshaaval kastmes, et nad oleks üleni kaetud. Küpsetasin aedvilju ca 25 min alumiiniumpaberi all ja siis ca 15 min ilma, et nad pruunistuks ja peale tekiks karamelliseerunud kiht.

Kastme tegin lihapraadimise pannile, lisasin pisut õli (või oleks parem olnud), siis seesamiseemned, jahu, veini, worchesteri kastme, rosmariini, mee, pisut keevat vett, creme fraiche.

Cover the plastic-wrapper meat with hot water in a large pot. Keep the temperature of the water at 60 - 65 degrees for 45 minutes. After that take the meat out of the plastic, season with salt and pepper and fry on all sides quickly (it will become brown almost immediately, and that`s all you need). Let the meat rest for 10 - 15 minutes befor eating (if you cove it tightly it will keep cooking).

For the veggies - mix oil, balsamico, sugar, salt and oregano together and roll all the pieces of vegetables in it one by one (so that all the veggies are evenly coated). Bake the veggies under a tin foil for 25 min and then without the foil for 15 min.

Make the sauce in the same pan where you fried the meat, add oil (or butter), sesame seeds, flour, wine, Worchester sauce, rosemary, honey, some boiling water and creme fraiche.

This is a meal that will make any vegetarian convert. Seriously.

Friday, September 7, 2007

Cous-cous salat kana ja suitsujuustuga / Cous-cous salad with chicken and smoked cheese


Kontoris on meil viimased nädalad figureerinud koolitaja Colin, kes ühel päeval andis maitsta oma valmistatud cous-cous salatit ubade ja fetaga. Koostisained üldiselt ei tekitanud minus väga suurt vaimustust, aga see kuidas cous-cous maitsestatud oli küll.

We´ve had a trainer Colin in the office for the past few weeks, I borrowed the idea for the cous-cous dressing from him.

Cous-cous salat kana ja suitsujuustuga / Cous-cous salad with chicken and smoked cheese

cous-cous
oliiviõli / olive oil
värsket oreganot / fresh oregano
laim / lime
grillkana / roasted chicken
suitsujuustu / smoked cheese
punast paprikat / red bell pepper
avokaado / avocado

Pane kuiv cous-cous kaussi, nirista sisse oliiviõli ja lisa hakitud oregano, sega. Vala peale kuum vesi (nii et cous cous oleks kaetud ja natuke veel). Kui vesi on cous-cousi sisse imbunud siis sega õrnalt kahvliga. Lisa tükeldatud kana ja paprika, suitsujuust ja viimasena avokaado. Pigista sisse ühe laimi mahl, maitsesta soola ja pipraga.

Mix dry cous-cous with some olive oil and chopped oregano, cover with boiling water. Fluff with a fork. Add coarsely chopped chicken, bell pepper, then smoked cheese and avocado. Finally mix with juice from one lime, add salt and pepper.

Tuesday, September 4, 2007

Singapuri Nuudlid / Singapore Noodles


Pühapäeval tegin nuudlirooga, inspiratsiooni sain kas Olive või Delicious (ma ei mäleta enam) ajakirja lastenurgast :)

Singapuri nuudlid / Singapore Noodles

pool pakki (~150 g.) munanuudleid / half a pack of (~150 g.) egg noodles
kanafileed / chicken fillet
krevette / shrimps
ribadeks lõigatud punast paprikat / sliced red bell-pepper
jaapani nuudliroa kastet / japanese noodle soup sauce
või kui seda pole siis - or if you don`t have any
soja kastet ja pruuni suhkurt / soy sauce and brown sugar
karri pulbrit / curry bowder
hakitud värsket ingverijuurt / chopped fresh ginger root
hakitud küüslauguküüs / chopped garlic ( 1 clove)
seesamiõli / sesame seed oil
taimeõli / vegetable oil
200 ml kanapuljongit / 200 ml chicken broth

Vala munanuudlitele kuum vesi ja lase neil seista kuni on peaaegu pehmed, nõrut, sega 1 tl seesamiõliga. Woki wokpannis õliga ingver, küüslauk ja paprika. Lisa kanafilee, siis krevetid, siis sojakastme ja karriga segatud kanapuljong ja siis nuudlid.
Minul oli kanasupi keetmise päev, nii et kanapuljong oli from scracth ja kana oli keedetud. Aga toore kana ja kuubikupulbriga saab ka.

Cover the egg noodles with boiling water until almost soft, drain, toss noodles with 1 tsp. sesame seed oil. In a wok, combine veg. oil, ginger, garlic and bell peppers, wok. Add chicken, then shrimps. Then chicken broth that has been mixed with curry powder and japanese sauce (or soy sauce with sugar) and then add the noodles.
I was making chicken soup that day, so I had real chicken broth and boiled chicken, but broth from a cube and raw chicken is good as well.

Saturday, September 1, 2007

Sinikarbid nii ja naa / Mussles with two sauces



Mari on Nizzas praktikal. Muuhulgas on tal seal kaks prantsuse sõpra, õigemini prantsuse sõber Lulu ja Kanada prantslasest sõber Jeff, kelle sinikarpide retsept jättis Marile sügava mulje.

Kuna ma olen praegu kahe vahel kas muuta blog inglise keelseks, või üritada kuidagi kakskeelselt, siis retsept tuleb ka inglise keeles (I´m adding the recipe and the directions in english as well, haven`t decided if/when I`m gonna change the whole thing)

Les moules a la Jeff:

2 sibulat (2 onions)
3-4 sellerivart (3 - 4 celeries)
3-4 kyyslaugukyynt (3 - 4 cloves of garlic)
u. 150 g. v6id (150 g. butter)
1/2 pudelit valget veini (1/2 btl of white wine)
koort maitse järgi (cream to taste)
soola, pipart (salt, pepper)
sinikarpe (mussles)

Prae sibul, küüslauk ja hakitud seller potis koos võiga. Lisa sool, vein, koor ja keeda. Siis lisa karbid ja hauta 15 min.

Fry onions, garlic and chopped celery in butter a large bowl. Add salt, wine, cream and bring to boil. Add the mussles and sautee for 15 min.

Merci Jeffile ja Marile. Ja bon appetit :)

Mul endal on hea sinikarbi retsept kuiva siidriga. Polegi ammu teinud, peaks kavasse võtma. Viimasel ajal müüakse ka muudes poodides peale Stockmanni jahutatud sinikarpe (külmutatud ei kõlba kuhugi).

Sinikarbid normandia siidriga / Mussles in a Normandian sauce


sinikarpe (korralikult puhtaks pestud, potti panna ainult need, mis koputamise ja külma vee peale kinni lähevad) / mussles - scrub meticulously and only use the ones that close in cold water or react to tapping (frozen ones are no good)1 pdl Normandia kuiva siidrit / 1 btl dry Normandian Cidre
sellerit / celery
1 suur hapu õun ja kaks pirni / 1 big sour apple and two pears
võid / butter
sibul / onion
soola-pipart / salt-pepper
köögikoort / creme-fraiche

Suures potis sulatada või, lisada seller, sibul, sool-pipar ja sinikarbid. Kuumutada kuni karpide avanemiseni (aegajalt potti raputades) ca 5 min. Lisada siider ja lasta keema. Korjata karbid välja suurde kaussi. Lisada kastmele köögikoor, hakitud ja kooritud õunad-pirnid, kuumutada läbi ja serveerida karbid koos rohke kastmega (peaaegu supina).

In a large pot melt butter, add chopped celery and onion, salt-pepper and mussles. Heat mussles and occasionally shake the pot until all the mussles will open. Add cidre, bring to boil. Put the mussles into a large bowl and add chopped and peeled apple and pears and creme fraiche. Heat. Serve the mussles with a lot of the sauce (almost as a soup).